Skrunda
Linna järgi on nime saanud Vormsi lademe Skrunda kihistu.
Skrundat kui kuralaste Bandava muinasmaakonna aladel asunud asulat mainiti kirjalikult esimest korda aastal 1253 (Scrunden). Aastal 1368 ehitati Venta jõe vasakule kaldale Skrunda ordulinnus. Kuramaa hertsogiriigi ajal toodeti asulas klaasi ja püssirohtu, valmistati naelu, kahurite ja püsside tarvikuid. Aastal 1685 hakkas asulat läbima hertsogiriigi tähtsaim postimaantee marsruudiga Jelgava–Dobele–Blīdene–Saldus–Skrunda–Grobiņa–Liepāja–Sventa–Memel.
Põhjasõja ajal hävitasid Rootsi väed sealse linnuse, mille kohale rajati Skrunda mõis. 1919. aastal toimus asula all lahing Punaarmee ja Oskars Kalpaksi juhitud Läti vägede vahel. Aastal 1920 jagati Skrunda mõisa maad laiali. Aastal 1929 valmis raudtee. Aastal 1935 tegutses asulas vesiveski, seal töötasid kaks saeveskit ja linavabrik.
Aastal 1961 sai Skrundast alev. Linn aastast 1996.
Skrunda lähedal asus Nõukogude okupatsiooni ajal Skrunda radarijaam, mis pärast Läti taasiseseisvumist jäi Venemaa valdusse. Venelased demonteerisid jaama ja andsid ala Lätile üle alles 1999. aasta oktoobris.
Aastani 2021 oli linn Skrunda piirkonna keskus.
Kaart - Skrunda
Kaart
Maa (piirkond) - Läti
Läti lipp |
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
LV | Läti keel (Latvian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |